L’etuaptmumk sous l’angle de la réconciliation en mi’kmaw
Par Dre Carmen Rodriguez de France

Carmen Rodriguez de France
Consultante en éducation
En tant qu’immigrante d’origine autochtone de la nation Kickapoo, Carmen reconnaît le privilège et la responsabilité qu’elle a de vivre et de travailler sur les terres des nations Songhees et Esquimalt, ainsi que sur les terres des peuples W̱SÁNEĆ et lək̓ʷəŋən en Colombie-Britannique. Son travail se situe toujours à l’intersection de la justice sociale, de la science de l’enseignement et de l’apprentissage, et des expériences des enseignants en service et en formation. Elle anime actuellement des cours sur les visions du monde indigènes, les épistémologies et l’éducation au département d’éducation indigène de l’Université de Victoria. Ses recherches sont toujours motivées par son propre intérêt à être une apprenante permanente et à promouvoir la diversité et la justice sociale.
En tant qu’ancienne enseignante au Mexique, Carmen comprend l’importance de développer et d’explorer des approches de l’enseignement et de l’apprentissage comme outil pour faire progresser la pensée critique. Grâce à sa participation à diverses initiatives communautaires dans des écoles, des centres de loisirs, des galeries d’art, des bibliothèques et d’autres espaces d’apprentissage, son travail vise à sensibiliser les gens afin qu’ils comprennent et apprécient mieux les histoires et les récits des peuples autochtones du Canada et d’autres parties du monde, et qu’ils en tirent des enseignements. Elle s’est engagée à renforcer les collaborations entre les peuples autochtones et non autochtones du Canada afin de créer un meilleur avenir commun.
Etuaptmumk na Ilkwija’taqn
Tlia’j na ki’s sa’q etek esqutateskewey, me’ ki’kajiw kesatm elaqpo’lik nmuksnk ewe’wikik anqunepisunk. Aqq ki’l ksatmn elaqpo’lij kmuksnk, kejitu’n kulaman wl-sekipisitaq, amujpa menaqaj elaqpo’lut kmuksn kulaman newte’ tl-pittaqsitaq anqunepisunk, sekapjasinik, tujiw kelpiljik aqq sekipiljik.
Ta’n tujiw ankite’tmn Qame’kewey Kjijitaqn aqq L’nuikjijitaqn aqq teli-majulkwatmu’kl te’sikiskik mimajulti’k, kesatm ankite’lmk tel-we’wuj anqunepisunk wesku’tm ula kjijitaqnn. Mi’soqo ika’mk ela’luek ilkwija’taqn, amujpa ankite’tmumk teli-kjijitekemk aqq ta’n tela’taqatimk keknuite’tmu’k ta’n koqoey weji-kina’masulti’k kitk teli-kjitekemkl. Na wji-pqutamkita’nej tel-mimajulti’k te’sikiskik aqq ankite’tmu’k ta’n tel-we’wmu’k piley lukwaqney, nkutey nike’ ekina’masimk teli-l’nui’simk kompu’tl-iktuk, mpisun ta’n elita’suatmu’k netui’skasik malsano’kuo’mk jikla’tun teli-mil-pnemk kisna elita’suatmumkl milamu’kl pitewe’l aqq koqoey wiaqtek mijipjewey-iktuk wjit teli-npitmumk ksnukwaqn. Etuk jel ankite’tmn: tal-toqwa’tasis koqoey tel-lukuti’k kina’matnewo’kuo’mk aqq ula kjijitaqne’l ta’n wlapesulti’kipn. Kinua’tultoqsip ta’n kis-tla’taqati’tis wenik mili-puna’tijik, katu mikwite’te’n ta’n pasik wen tewije’k kesatk ekina’masimk ta’n wiaqtek weskewinoqsimk aqq maw-lukutimk.
Kina’matnewo’kuo’mk ta’n etl-kina’masultijik nutqo’ltijik, wji-pqoji-kina’muaq Etuaptmumk ewe’wm koqoey nemitumk (nkutey napuikaqnn etekl pkewe’ke’l) aqq wsku’tmuk: ta’n tel-we’wmumk inaqan aqq patatuj kpitnn te’sikiskik. Apoqnmaskl kitk kpitnn ta’n tel-mil-lukwen nkutey kelpilj kmuksnk, eksitpukataln, aqq me’ pikwelk koqoey. Mikwimaq eykik wenik ewe’wmi’tij inaqn , eykik wenik ewe’wmi’tij patatuj, aqq jijuaqa, etuk jel newte’ kpitnn aji-pikwel-we’wmn katu kitk apoqnmaskl naji-wli-lukwen. Kisi-wsku’tasis telapjimk waqn aqq sapte’kney ewe’mn kitk kpitnn, ewe’wmn kitk kkatl melkipukuimk aqq me’ piluey koqoey kisite’tmn wsku’tmn .
Amujpa menaqaj-ankita’simk ta’n tujiw wesku’tmumk mtinin, aqq wiaqa’tu’n milamu’k tel-lukutimk ta’n ktinin apoqnmask ketu’lukwatmn koqoey. Natawita’sultijik na mijua’ji’jk, aqq kisite’ttaq piluey koqoey kis-tla’tekemk. Nkutey nike’, tluetaq lukwaqne’l etekl awsma tetuji-wljewiaql ewe’wmumk staqa koqoey wejiaq maqamikew-iktuk. Staqa qasqusiey a’pi kisna plastikey a’pi. Ewe’wmn kkatl teli-ala’sin kisna ewe’wmn pemi-ktmoqja’tumk kutputi kisna alteskasimkewey teli-ala’sin.



Kaqi-wsku’tmumk ula koqoey, kisi-pqoji-wskutten Lnuikjijitaqn aqq telo’ltimk, aqq Qame’kewey kjijitaqn aqq telo’ltimk. Pikwelu’k ki’s nenmu’kl tel-wi’kipaltimk se’k wksitqamu’k, aqq kisi-wskuttesnu elmiaq wla’sik ewe’wmnu newtipunqek. Staqa nike’ tela’lukuti’tij “Matachines” Mexico aqq se’k Latin America. Telwije’tik amalkamk aqq wi’kipaltimkl na nemitumk tel-toqwa’sik Qame’kewey alasutmaqn aqq L’nui-alasutmaqn. Ula etek wasoqatestaqney (video) ta’n teli-ankamkuk ula amalkaltimk.
App nemitumk teliknaql aqq tel-klu’kl L’nuikjijitaqn aqq Qame’kewey Kjijitaqn ta’n tujiw wesku’tasik ta’n wskijinu’k tel-wije’wmi’tij “Kloqoejuey Kjijitaqn” alisukwimk. Wade Davis, nuji-kina’muet wjit ta’n wettapeksimk aqq ta’n telo’ltitki’k pitui-kniskamijinaqi’k, kis-wi’kik wi’katikn teluisik, The Way Finders: Why Ancient Knowledge Matters in the Modern World” (Alisukultite’wk, Ta’n koqoey Wjit Sa’qewey Kjijitaq Me’ Keknue’k Kiskuk), melkimuksi’k ankite’tmnew telwije’tik L’nuikjijitaqn aqq Qame’kewey Kjijitaqn ta’n tujiw ekina’masulti’k wjit sqaliaqnn, maqamikewey aknutmaqn aqq kina’matnewey aqq me’ pikwelk kjijitaqn mawa’sik ekina’masultimk wjit tel-mimajimk. Ula wi’katikn aqq Wade Davis wasoqatestaqneym aji-wla’sik we’wasik wjit aji-kisikuwultijik pem-kina’masultijik mita ewe’wasikl metue’kl klusuaqnn aqq ankita’suaqn awsami-mtue’k nsitmnew nutqo’ltijik. Katu, aji-nqamasiaq kina’masuti iloqaptmnew aqq wsku’tmnew nutqo’ltijik etek ekitmumk wi’katikn teluisik Innu’k kisite’tmi’tip/The Inuit Thought of It, kisi-wi’kik Innu teluisit Alootook Ipellie, wesku’tkl Innue’l Kisita’suaqne’l ta’n wejiaql kiskukewe’l kisite’taqne’l.
Tujiw app me’ kisi-wsku’tesnu tetuji-wlta’ql kisa’toql Wolastukewa’j (Maliseet) Jeremy Dutcher kisi-kina’masit Opera aqq tel-wi’kmumk ktapekiaqnn, wtapekiaqnn welkwija’luekl mita ewe’wkl Wolastukewe’l ktapekiaqnn aqq sa’qewe’l ktapekiaqnn weji-we’jitoql Kanataewey Aknutmaqney Wi’katiknewo’kuo’m (Canadian Museum of History). Sa’qewe’l ktapekiaqne’l wiaqa’toql kiskukewe’l ktapekiaqnn ewe’wkl milamu’kl kiskukewe’l pipukwaqne’l staqa Amaltaqte’kney (guitar) aqq piano. Pilue’k kisi-kina’masultijik Opera staqa mezzo soprano Marion Newman naspip opera teluisik “Missing” (“Keska’tijik”) ta’n wesku’tasik teli-mtue’k L’nu’k wikmawaq wiaqpultiliji Keska’tijik Aqq Ne’po’jik L’nu’skwaq aqq L’nu’skwe’jk. Tlia’j na metue’k teli-wsku’tasik, etuk jel wla’sitew ktapekiaqney ewe’wasik teli-wsku’tmumkk tetuji-keknue’k aknutmaqn aqq wji-kina’masultinew kaqikutijik nemitu’tij ula opera. Opera ketapekiasik Stölo-iktuk aqq Aklasie’w-iktuk.
Me’ newte’ ketu’ kinua’tuloq ua tett (me’pikwelkl etekl), na tu’a’timkl aqq aqq ewe’kiska’lsimk ankaptasikl ewe’wmumk L’nuikjijitaqn aqq Qame’kewey Kjijitaqn. Sipikiemkewey na sa’qewey weja’ltimkewey aqq pitui-mtlnaqnipunqekl ki’s tel-lukutimk.Tlia’j sipikiemkewey me’ keknue’k wjit msit tami wksitqamu’k weja’ltimkl, ta’n Qame’kewaq teli-wsuatu’tij mtinin wiaqtek , nkutey kulaman e’pitjik wlite’lmaten amujpa keknue’k teli-pittoqsulti’tij , teli-ksukuli’tij aqq teli-ankamkusulti’tij. Pemi-pilua’sik, aqq nemitumk ta’n L’nuikjijitaqn pemi-wiaqa’tasik ta’n ne’kaw telui’tasikl “Qame’kewe’l weja’ltimkewe’l papultimkl”, aqq na wjit L’nuikjijitaqn kejitu’tij L’nu’k naspulijik weja’ltimkl poqji-keknuite’tasik mita msit wen elmi’knik wji-wlapesitew tel-keknuite’lsulti’k aqq tel-wi’kipaltulti’k teli-skwijinuwulti’k.
Nenuite’te’tmu’k ta’n tetuji-klu’kl aqq teliknaql L’nuikjijitaqn aqq Qame’kewey Kjijitaqn, mu pasik nenuite’tasinuk kina’matnewey wejiaq Etuaptmumk, we’kaw keknuite’tasik aqq kepmite’tasik elt Kisiku Albert Marshall teli-ajipjutk koqoey tlasiktn teluejek: “Etuaptmumk – Two-Eyed Seeing na melkapukuemk aqq menaqaj kelusasimk kwilutasik toqwa’tasiktn piluita’simkl ta’n ktmoqjenkwi’titl skwijinu’k, L’nu’k aqq pilue’k wenik, ewe’wasiktn ta’n te’sik kejitu’k kulaman aji-wlkaqnitew wksitqamu aqq koqoey tel-lukuti’k nike’kisna mu tel-lukutiwk ma’ ksika’tuk nutqo’ltijik tl-wlapettaq tetapuiaq koqoey (wesku’tasik L’uiknek Ankuiemkl).
(http://www.integrativescience.ca/Principles/TwoEyedSeeing/)